Aivar Kokk: Seda hirmu, et töötuse hulk meeletult kasvaks, ma täna ei näe
Seekordses intervjuus vestlesime Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Kokaga. Kokk ütles, et koroonaviiruse võimaliku teise laine puhul tehakse mitmeid asju teisiti ning eelmise kriisiga võrreldes on seekordsed mõjud majandusele lühiajalisemad.
Esiteks tasub teile vist õnne soovida. Alles hiljuti valiti teid Jõgeva vallavolikogu esimeheks. Millest sealne võimuvahetus tingitud oli?
Olen kohalikus omavalitsuses juba 1989. aastast volikogu liikmena ja täna neljandat korda ka volikogu esimees. Vahel tekib olukord, kus koalitsioonis tekivad nii suured lahkhelid, et vanaviisi pole enam võimalik edasi minna ja täpselt nii juhtuski. Kui vaid üks-kaks inimest tahavad teha otsuseid ja arutelusid teiste osapooltega ei peeta. Kui muidu lepitakse teemad koalitsioonis kokku ja siis tullakse sellega vallavalitsusse või vallavolikokku, siis seal oli olukord kujunenud vastupidi ja selgunud, et ühtegi suuremat investeeringut ei suudeta käima lükata, sest igaüks vaatas, kuidas oma õue peal midagi korda saata.
Kui korraga kuus inimest koalitsioonist lahkus tekkis uus koalitsioon ja täna on Jõgeva vallas Eesti mõistes ainulaadne olukord, sest kõik valimisliidud ja erakonnad, kes kandideerisid, on uues võimuliidus esindatud. Isamaa on selles koosseisus juhtival positsioonil.
Kuidas kõrvaltvaatajale olukord tunduma peaks. Kas võimuliit, kus on esindatud kõik volikokku pääsenud poliitilised jõud, saab üldse toimida? (Jõgeval on 16-liikmeline võimuliit, kus on esindatud kõik volikokku pääsenud poliitilised jõud ning 11-liikmeline opositsioon-toim)
Näeme seda järgneva pooleteise aasta jooksul. Meie soov on, et selle aja möödudes kujuneb praegusest koalitsioonist välja ühtne meeskond, mis jätkab alustatut ka nelja aasta vältel pärast järgmisi valimisi. Oleme käivitanud suurprojekte, mis vajavad kindlasti rohkem aega kui see, mis praegu antud.
Mida suurprojektidest välja tooksite?
Jõgeval renoveerime vana spordikompleksi, mille juurde rajatakse uisuväli. Samuti kaasajastame Jõgeva keskväljaku ja alustame promenaadide ning kergteede ehitust Jõgeva linna ja 10 suuremasse tõmbekeskusesse vallas, kus saavad muuhulgas olema internerivõrgu ja vooluvõimalusega varustatud istumiskohad. Viimased kolm kuud on näidanud, et kaugtöö on väga populaarne, mis tähendab, et kena ilmaga peaksid inimesed saama ka väljas tööülesandeid sama efektiivselt täita.
Peatselt on valmimas Jõgeva järgmiste aegade üks populaarsem koht – vanast veetornist saab 24 meetri kõrgune ja 6-korruselise vaatetorn, ülevalt klaasakendega, kuhu unistame paigaldada ka 38 kellaga kellamängu. Selle juurde ehitatakse loodetavasti tulevikus ka uhke kogukonnakeskus, kus saavad käia noored ja eakad ning kus pühapäeviti ka jumalateenistusi peetakse. Seal oleks siis võimalus abielusid registreerida ja lahkunuid viimasele teele saata, aga loomulikult ka kontserte kuulata.
Viimased kolm kuud on näidanud, et kaugtöö on väga populaarne, mis tähendab, et kena ilmaga peaksid inimesed saama ka väljas tööülesandeid sama efektiivselt täita.
Te olete Riigikogus juhtinud mitut komisjoni (sotsiaal-, majandus-, maaelu-, rahanduskomisjon). Milline neist rollidest on teile kõige rohkem meeldinud?
Usun, et kõik nimetatud valdkonnad on minu koduvaldkonnad. Kindlasti on majandus see, millega ma igapäevaselt ettevõtjana tegelen, maaelu aga see, kustkohast ma tulen ja sotsiaalvaldkond on olnud mulle südamelähedane senikaua kui ma ennast mäletan. Igal aastal mööduvad minu suved heategevusüritusi korraldades: käime laatadel pannkooke küpsetamas ja igal aastal korraldan heategevuskontserte ning eelmise sajandivahetuse lõpus rajasime Siimustisse lastekeskuse, kus ligikaudu 20 last saavad täna kodutunde. Muidugi otsime neile ka päris oma peresid.
Elatisabifondi lõime juhtudeks kui lahku läinud vanematest üks pole nõus vanemakohustust täitma.
Millised on olnud viimase aasta töövõidud Riigikogus?
Igas komisjonis on olnud kindlasti omad töövõidud. Kui sotsiaalvaldkonda vaadata, siis suurendatud on emapalkasid ja lõime üksi elava pensionäri toetuse, mida varem ei olnud. Elatisabifondi lõime juhtudeks kui lahku läinud vanematest üks pole nõus vanemakohustust täitma.
Kui majandusele mõelda, siis riigihangete puhul muutsime ehitussektoris tingimusi nii, et peatöövõtjal ei ole enam võimalust alltöövõtjale mütsi pähe tõmmata. Nüüd vastutab ka tööde tellija arvete maksmise eest.
Rahanduses kindlasti elektri-, gaasi- ja diisliaktsiiside alandamine tänavuses lisaeelarves. Samuti tooksin esile investeeringutoetused maapiirkondadesse üle 200 miljoni ja Eesti Töötukassa meede, mis on päästnud väga palju töökohti ja ettevõtteid. Nii Eesti Haigekassa kui Töötukassa poolelt on panustatud pea pool miljardit eurot.
Sellele vaatamata oli mõne kuu eest Eesti võlakoormus vaid 10% SKT-st. Pärast viimast võlakirjade emissiooni see peaaegu kahekordistub. Mida see Eesti jaoks tähendab?
Oleme kogu aeg hoidnud oma laenukoormust Euroopa Liidu kõige madalamana. Täna, kui oleme seda ligi kaks korda tõstnud, oleme endiselt kõige väiksema laenukoormusega riik Euroopa Liidus. Leian, et laenu võib võtta investeerimise eesmärgil, mitte igapäevakuludeks ning lisaeelarves püüdsime seda joont ka hoida. Seejuures seadsime eesmärgiks inimeste töökohtade hoidmise. Viimased 20 aastat on minu hinnangul liigselt laenuvõtmist kardetud, sest mitmed vajalikud investeeringud infrastruktuuri on tänaseks tegemata – olgu need siis 2+2 maanteed või raudteetaristu ehitus.
Viimased kuud on selgelt välja toonud mitmetes Eesti piirkondades internetiühenduse probleemid. Selle probleemi lahendamiseks lisasime lisaeelarvesse 15 miljonit eurot, tänu millele saavad 30 000 peret ja ettevõtet lähiajal korraliku püsiühenduse.
Muidugi tuleb alati otsida ka kokkuhoiukohti. Täna elame kindlasti ka üle oma võimete, sest nii suurt riigiaparaati meil kindlasti vaja ei ole.
Viimased 20 aastat on minu hinnangul liigselt laenuvõtmist kardetud, sest mitmed vajalikud investeeringud infrastruktuuri on tänaseks tegemata
Milliste investeeringute mahud olete tänaseks kinnitanud?
Ainuüksi maapiirkondadele on teede investeeringuteks arvestatud 30 miljonit, 70 miljonit aga puhtalt uute objektide rajamiseks, KredExi kaudu korterelamute renoveerimiseks 100 miljonit ja internetiühenduse parandamiseks 15 miljonit. Kohalikud omavalitsused said 30 miljonit eurot ka kriisiga seotud kulude katteks ja 5 miljonit lagunenud hoonete lammutamiseks. Samuti investeerime jätkuvalt ühendustesse sadamate ja lennunduse toetamise kaudu.
Kuidas te hindate lisaeelarve ja kriisipaketi mõjusid? Kas aprillis heaks kiidetud meetmetest piisab või tuleb ettevõtetele täiendavat tuge pakkuda?
Kindlasti jäid piisava toeta näiteks väikeettevõtjad, hotellindus ja turismindus ning bussitransport. Peame kaaluma turismisektori käibemaksu alandamist, et raskustesse sattunud sektorid uuesti tööle panna. Kui olime kuu vältel toetusi välja maksnud, jõudsime järelduseni, et toetusi saavad edaspidi ikkagi ainult need, kes on ka makse maksnud ega ole võlglased.
Peame kaaluma turismisektori käibemaksu alandamist, et raskustesse sattunud sektorid uuesti tööle panna.
Eelmise majanduskriisi mõjusid nägime veel aastaid hiljem. Mis oleks teie soovitus inimestele, kes on kaotanud kriisi tõttu enda töö või sissetuleku?
Töökohti meil jagub ning suvisel perioodil tuleks igast võimalusest kinni haarata ja nautida ka maasikakorjamist, mis esimestel päevadel teeb küll selja haigeks, kuid samal ajal, kui saad mõne maasika ka suhu pista, pole asi nii hull.
Usun, et sügiseks taastub suur osa majandusest. Ettevõtlus on meil heal tasemel ja häid töötegijaid vajatakse igal pool. Kindlasti peab Eesti Töötukassa leidma võimalusi ümberõppe korraldamiseks, samuti ka ettevõtjad ise. Seda hirmu, et töötuse hulk meeletult kasvaks, ma täna ei näe.
Kui küsida, mis vahe on eelmise kümnendi majanduskriisil ja seekordsel, siis eelmine kord võeti ära kõik toetused, kuid seekord oleme paisanud juba pea kaks ja pool miljardit eurot majanduse elavdamiseks ja vajadusel valmis teist samapalju sinna ka lisaks panustama.
Tervishoiueksperdid hoiatavad ka viiruse teise laine eest sügisel. Kas sel juhul tuleb taaskord ettevõtted sulgeda või tehakse siis midagi teisiti?
Aprillikuus külvasime raha veel justkui lennukilt. Kui sügisel peaks kriis uuesti saabuma, tehakse paljusid otsuseid kindlasti teisiti. Täna mõistame, et kaubanduskeskusi polnud sellises mahus kindlasti vaja sulgeda. Kui Tallinnas oli kriisiolukord, siis teistes piirkondades, Saaremaa välja arvata, ei olnud toidupoe kõrval lillepoe sulgemine kindlasti mõistlik ega hoidnud ära ühtegi haigestumist.
Kõik vannuvad itaallaste tulekut Saaremaale, kuid kui sarnane olukord oleks tekkinud Harjumaal, näiteks Tallinnas mõne suurkontserdil alguse saanud viirusepuhanguga, siis sellist levikut oleks olnud tunduvalt raskem pidurdada. Meil oli õnne. Olen alati öelnud, et Eestimaa ja eestimaalased on jumala poolt välja valitud ja meid hoitakse.
Kui sügisel peaks kriis uuesti saabuma, tehakse paljusid otsuseid kindlasti teisiti.
