Eesti omariiklus rajaneb keelel ja kultuuril. Riigikeele kasutamine igas eluvaldkonnas on meie riigi ja rahvuse püsimise alus. Kaitstes eesti keelt, kaitseme Eestit.
Isamaa erakond on Eesti omariikluse taastamisest möödunud 28 aasta jooksul järjepidevalt hoidnud põhimõtet, et eesti keel peab olema Eestis igal pool kasutusel. Loodud on õiguslikud regulatsioonid ja nende rakendamise mehhanismid, algatatud uus Eesti keele arengukava.
Vastutus ühiskonna jätkusuutliku arengu eest lasub aga igaühel. Ühiskonnas tuleb pidevalt teadvustada, et keele ja kultuuri säilitamine algab inimese igapäevaelu puudutavatest väikestest asjadest, hõlmab ettevõtteid ja kodanikuühendusi, kohalikku omavalitsust ja valitsusasutusi.
Võitlus eesti keele elujõu nimel peab senisest enam kaasama kohalikku tasandit, kelle haldusalasse kuuluvad üldhariduskoolid. Positiivseid näiteid Isamaa tegutsemisest kohalikul tasandil on tuua mitmelt poolt Eestist. Rakveres lõppeb venekeelse põhihariduse andmine aastal 2020, Paides hiljemalt 2022. Üldhariduskoolide kõrval vajab tähelepanu kõrgharidussüsteem, mille hiiliv üleminek inglise õppekeelele vajab viivitamatut sekkumist. Juba lähemate aastate jooksul võib inglise keele suurenev osakaal eestikeelsetes õppekavades ja asjaajamises muutuda iseenesestmõistetavaks ja selle tendentsi pööramine järjest keerulisemaks.
Regulatiivsete meetodite kõrval peab Isamaa oluliseks väärtuste ja hoiakute kujundamist. Omariikluse hoidmise ja selles oma isikliku rolli ja missiooni teadvustamiseks ei piisa presidendi paraadfotost seinal. Selle kõrval peaksid rippuma raamitud read põhiseaduse preambulast: minu eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Tuginedes eelöeldule kinnitab Isamaa volikogu järgmised tegevussuunad eesti keele kaitseks:
Isamaa algatab ülemineku eestikeelsele haridusele kohalikes omavalitsustes. Esmajärjekorras tehakse vastavad ettepanekud Tartus, Haapsalus ja Tallinnas, seejärel teistes omavalitsustes. Jätkatakse panustamist täiskasvanute eesti keele õppesse.
Halduslepingute sõlmimisel kõrgkoolidega uueks perioodiks pööratakse senisest selgem tähelepanu eestikeelse kõrghariduse hoidmise ja arendamise nõudele. Asjaajamiskeel avalik-õiguslikes kõrgkoolides peab olema eesti keel. Välisõppejõudude töölepingusse tuleb lisada nõue omandada eesti keele oskus vajalikul tasemel vähemalt kolme aasta jooksul.
Luuakse riiklikul ja kohalike omavalitsuste tasandil meetmeid eesti keele hoidmiseks ja kaitsmiseks avalikus ruumis. Keelepoliitika kujundamiseks ja vastavate nõuete elluviimiseks tehakse ettepanek praeguse Keeleinspektsiooni asemel suuremate volitustega Keeleameti loomiseks.
