Täpsustatud andmetel elas tänavu 1. jaanuaril Eestis 1 324 820 inimest, mis on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal -rahvaarvu suurendasid rohkem sünde ja väiksem väljaränne.
2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 7071 inimese võrra, märkis statistikaamet.
Möödunud aastal sündis 14 367 last, mis on ligi 600 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arv oli praegusest suurem viimati 2011. aastal. Demograafilise olukorra tõttu väheneb sünnituseas naiste arv aasta-aastalt. Seetõttu tähendab sündide arvu kasv sündimuse kordajate suurenemist. Summaarne sündimuskordaja 2018. aastal oli 1,67, kuid veel aasta varem 1,59. Suhteliselt järsku kasvu võib seostada riiklike toetuste suurenemisega kolme- ja enamalapselistele peredele. Kõige suurem oli summaarne sündimuskordaja sel sajandil aastatel 2008-2010, mil see oli 1,72, ja kõige väiksem aastal 2001, mil see oli 1,32.
Surmade arv on stabiilsena püsinud üle kümnendi, mis tähendab vananeva rahvastikuga ühiskonnas oodatava eluea pikkuse kasvu. Juba viimased seitse aastat on sündide ja surmade vahe püsinud vahemikus -1900 kuni -1300. Sündide ja surmade arvu ning sellest tuleneva iibe näitaja stabiilsus olukorras, kus vanemaealiste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb, on positiivne.
Aasta 2018 oli juba neljas järjestikune aasta, mil välisrändesaldo oli positiivne. Eestisse asus elama 17 547 inimest ja lahkus 10 476 inimest. Sisserände suurus eelmise aastaga võrreldes ei muutunud, kuid väljarändajaid oli paari tuhande võrra vähem. Selle tulemusena oli rändesaldo 1800 inimese võrra kõrgem, kui 2017. aastal.
Meeste rändesaldo oli endiselt suurem kui naiste oma. Kõige enam saabus Eestisse inimesi 20–34-aastaseid ja lahkus 25–34-aastaseid. Tööealiste ehk 20–64-aastaste arv suurenes rände tõttu kokku 6270 inimese võrra. Vaatamata suurele sisserändele, vähenes sama vanusrühma suurus 1000 inimese võrra. Vanusrühma sisenenud 20-aastaste rühm oli umbes 4000 inimese võrra väiksem, kui 65-aastaste vanusrühm, mis lahkus. Kokku suri 3000 20–64-aastast inimest.
Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke – sisserändajatest 45 protsenti ja väljarändajatest 63 protsenti. Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne. Positiivne oli ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanike rändesaldo. Eraldi riikide kaupa vaadates oli rändesaldo kõige suurem Ukraina, Venemaa ja Läti kodanike osas, vastavalt 1208, 803 ja 533. Riikide võrdluses käib kõige tihedam liikumine endiselt Eesti ja Soome vahel. Kokku oli ränne Soomega juba teist aastat järjest positiivne – 657. Rändesaldo oli kõige suurem Ukraina ja Venemaaga, vastavalt 782 ja 731 inimest.
Sisserändajad asusid kõige enam ehk 64 protsenti elama Harjumaale, täpsemalt Tallinna, kuhu siirdus 55 potsenti. Oluline sihtkoht on ka Tartumaa 14 protsendiga. Eesti sisestes elukohavahetustes oli endiselt domineeriv koondumine Harjumaale, kuid sel aastal oli ligi kümneaastase perioodi järel Tallinna rändesaldo esmakordselt negatiivne. Rahvaarv kasvab siserände tõttu põhiliselt Harju ja Tartu maakonnas, kuid väljaspool keskusi. Siserände tõttu kaotab elanikke kõige rohkem Ida-Viru maakond.
Statistikaamet kasutab rahvaarvu arvutamisel püsielanike määramise reegleid ehk residentsuse indeksit.
Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, mille tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.
