Tunne Kelam: „Euroopa ühiskaitse parem koordineerimine on täienduseks NATO-le“

Täna toimunud debatil „Euroopa kaitse tulevik maailma muutuste tuules“, kus osalesid Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen, Eesti kaitseminister Jüri Luik ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam, jäi ennekõike kõlama vajadus parandada Euroopa riikide vahelist koostööd.

Saksa kaitseminister von der Leyen meenutas, kuidas pärast 25 aastast rahuperioodi sai NATO jaoks 2014. aastal selgeks, et on aeg militaarvaldkonna moderniseerimiseks ja idapoolsete Euroopa turvatunde tagamiseks. „Saksamaa pole unustanud, mis tunne oli veel  paarkümmend aastat tagasi olla osa idapiirist. Balti riikide turvalisus on meie jaoks ka solidaarsuse küsimus,“ ütles ta. Samuti lisas ta, et praegused õhuturbemissioonid on selge sõnum sellest, et NATO astub omade eest välja ja on ühtne.

Kaitsekulutusi puudutava küsimuse peale vastas von der Leyen, et oluline pole ainult see, kui suure osa SKP-st kaitsekulutustele kulutada, vaid peamine on selle õige kasutamine. „Kuigi Saksamaa kaitsekulutuste osa SKP-s on varasemast väiksem, siis on kaitsekulutustele suunatud rahasumma varasemast 18% suurem,“ ütles ta.

Põhjalikult arutleti Euroopa ühise kaitsevõime ja NATO-st sõltuvuse üle. „Kui me ise oleme tugevad, siis ohutase langeb,“ ütles Luik. Tema sõnul pole küsimus vägede suuruses, vaid nende efektiivsuses. „Tuleb küsida, kui kiiresti abiväed siia jõuaksid,“ leidis ta.

Nii Kelam kui von der Leyen osutasid asjaolule, et Euroopa riigid on oma ühise kaitsevõime tugevdamisele tähelepanu pööranud juba Obama presidendiks olemise ajast ning tegu pole Trumpi retoorikast tulenevalt tõstatatud teemaga. „Trumpi säutsude pärast pole põhjust paanitseda,“ ütles ta.

Saksa kaitseminister von der Leyen leidis, et Euroopa riikide raudseks kilbiks on ikkagi NATO. „Isegi kui poliitiline tahe on mingi olukorra lahendamiseks olemas, siis võimekusest on lähiminevikus vajaka jäänud,“ ütles ta. Küsimusele, kas loomisel on Euroopa Liidu armee, vastas ta, et ei moodustata ühtset sõjaväge, vaid edendatakse võimekust ühtse tervikuna tegutseda. Selle näiteks tõi ta välja selle, et isegi Brexitis on erandid, mis jätavad ühise kaitsevõime puutumata.

Samuti tõi von der Leyen välja asjaolu, et paljude saksa sõduritega kohtudes ja rääkides on ta saanud kinnitust, et nad on väga motiveeritud ning teavad täpselt, mille eest seisavad. Kaitseminister Luik rõhutaski seepeale, et taolist poliitilist ühtsust tulebki rõhutada, et piiririigi rünnaku puhul tunneks kogu liit ennast rünnatuna – kõigil oleks ühtne turvatunne.

Luik tõi välja ka selle, et meie liitlased on harjunud võitlema teistsuguse vastasega. „Seal on vahe, kas võitled Talibaniga kõrbes või oled vastamisi vaenlasega, kellel on meeletu võimekus nii maal, merel kui õhus,“ ütles ta. Kelam toetas seda mõttekäiku rõhutades seda, et eurooplaste paremini ühistoimiv sõjaväekorraldus olekski toetuseks ja täienduseks NATO-le, mitte ei oleks selle eesmärgiks selle asendamine. „On oluline, et meie väed oleksid paindlikud ja mobiilsed,“ ütles ta.

Debati lõpus tunnustasid debati osalised vastastikku üksteise riikide professionaalsust kollektiivkaitsesse panustamisel.

„20 aastat tagasi tundus NATO-ga liitumine võimatu unelmana, kuid nüüd on ülimalt hea meel siin sõpradena istuda – see on tohutult meie turvatunnet tõstnud,“ võttis Tunne Kelam debati kokku.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga